Juulist Oktoobrini 2017 olin GLEN vabatahtlik Ugandas
|
Esiteks on tähtis teada üht tähtsat asja. Mis on GLEN?
GLEN on Euroopa noortele mõeldud maailmahariduslik praktikaprojekt, mille raames lähetatakse vabatahtlikud kolmeks kuuks tööle arenguriikidesse. Pärast lähetuselt saabumist jagavad osalejad oma kogemusi ja uusi teadmisi ka teistele igasuguste ürituste või loovamate tegevuste kaudu.
Enne sihtriiki minekut on vajalik osaleda kahel ettevalmistaval koolitusel, kus käsitletakse erinevaid teemasi, näiteks globaalse põhja ja lõuna omavahelised sõltuvussidemed, rassism, koloniseerimine, dekoloniseerimine, jõustruktuurid, sugu, keskkond, globaalse õppe vormid, humaansus, väärikus, empaatia ja sümpaatia, kriitiline mõtlemine ning mitmed teised. Mina osalesin ettevalmistaval kursusel Saksamaal ja Tšehhis.
GLEN projekti eesmärk on tõsta noorte teadlikkust arenguprobleemidest vaesemates riikides ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel.
Kuidas nägi välja minu tavaline päev?
Kell 09:00 esmaspäevast reedeni oli organisatsiooni kontoris koosolek. Seal rääkisime läbi plaanid, mida antud päeval tahtsime teha. Kell 10:00-18:00 töötasime kas kontoris või siis kogukonnas. Laupäevad ja pühapäevad olid meil vabad.
Vaade meie organisatsiooni kontorist |
Millised olid meie tööülesanded?
Esimesel kuul tegelesime peamiselt HIV/AIDS ennetusstrateegiate uurimisega, mida tutvustasime ka kohalikes kogukondades kohalikele naistele. Lisaks töötasime ka pereplaneerimise teemaga.
Külastasime kohalikke kodusid, koole ja õppeasutusi, et tutvuda kohaliku olukorraga hügieeni ning sanitatsiooni valdkonnas. Proovisime leida lihtsaid lahendusi, kuidas aidata kohalikke inimesi hügieeni ja sanitatsiooni küsimuste korral.
Kohalik kool Masaka linnas |
Teisel ja kolmandal kuul tegelesime peamiselt põllumajandusega. Planeerisime ananassi, mango ja kohvi farme. Probleem seisnes selles, et tavapõllumajanduse farmerid näitasid üles soovi minna üle mahepõllumajandusele. Seetõttu oli tähtis neile töötada välja taskukohane ning mahe ilma kemikaalideta väetis. Planeerisime ka mitmete koolide aiamaasid. Aedade planeerimisel on tähtis erinevate taimede kokku sobitamine, et kõigil neist oleks piisavalt valgust, kasvuruumi ning toitaineid ja vett.
Kohvi |
Kahel korral saime osaleda ka ehitusprojektis. Nimelt üks kogukond ehitas endale ahju, mis ajas vähem suitsu sisse ning ei vajanud gaasi. Põnev on selle juures see, et ahjule andsid kuju igapäevased köögis kasutatavad vahendid, näiteks potid ja lisaks kasutati ka banaanipuu osasid. Teine ehitusprojekt oli koolihoone laiendamine väikeses külas. Seal saime tutvuda lähemalt väga leidlike tööriistadega.
Külakooli laiendustööd ning projekteerimine |
Sellest kogemusest õppisin seda, et edukalt ning kvaliteetselt ehitada on võimalik ka ilma kallite töövahenditeta.
Kogu selle kolme kuu jooksul tegelesime ka annetuste korjamisega Euroopast kohaliku kogukonna eluolu tõstmiseks ja parandamiseks.
Mida meie jõudsime kolme kuu jooksul tegelikult ära teha?
Üks väikese kogukonna kool sai endale korraliku ning süsteemselt planeeritud aiamaa, kus septembris olid juba korraliku suurusega köögiviljad. Mitmetes koolides jõudsime planeerimise faasi. Suutsime tekitada olukorra, kus kohalikud koolid teevad omavahel koostööd ning annavad üksteisele edasi teadmisi aiamaa planeerimise ning köögiviljade kasvatamise kohta.
Edukas aiaplaneerimine kohalikus koolis |
Viisime läbi mitmeid põllumajandusega seonduvaid koolitusi ning arutasime koos kohalike põllumeestega, kuidas nende põllumaid efektiivsemalt organiseerida nii, et tootlikkus suureneks.
Annetasime koos oma partneriga Saksamaalt orgaanilisi väetisi ning taimi, et kitsates tingimustes alustavad farmerid saaksid mingist otsast alustada.
Arutasime kohalike naistega pereplaneerimist ning HIV/AIDS probleemist ja selle levimise põhjustest. Julgustasime kogukonna naisi oma häält rohkem maksma panema. Eesmärk oli anda naistele mõista, et nad on meestega võrdväärsed mitte nendest madalamal positsioonil.
Namasenene kogukonna naised koos lastega |
Mida olulist õppisin iseenda jaoks?
Kannatlikkus - kui on olukord, kus istud taksosse ja see liigub alles siis kui see täis saab, siis ei olegi midagi peale ootamise ning kannatlikkuse teha.
Praami pealt tulek ja oma kohalikku transpordivahendisse liikumine |
Kui ei jõua kohalikega mingis asjas täna kokkuleppele võib see juhtuda kas homme või üldse pärast pikka aega.
Mõistmine - kui keegi jääb hiljaks, siis on tal alati sellest ka piisavalt hea põhjus - tasub ainult kuulata ning mõista.
Armsa näo tegemine aitab paremini enda probleemi selgitamisel |
Kui keegi räägib sinu kohta midagi negatiivset, ei pruugi see üldse olla halvaga õeldud. Näiteks, kui keegi teeb komplimendi teise inimese kurvika keha kohta, siis Ugandas on see selgesõnaline positiivne kompliment.
Saiake ongi priske aga magus |
Kuulamine - kui esineb probleeme suhtlemisel, siis on mõistlik inimest teravamalt kuulata. Ehk ei olegi suhtluspartnerite vahel mingeid probleeme vaid tõrge esineb üksteise kuulamisel.
Omavaheline suhtlus on kulda väärt |
Eneseväljendus - kui farmerid lahkuvad kollektiivselt koolituselt, siis ei pruugi olla süüdi selles teema ise, vaid hoopiski koolitaja lähenemisviis kuulajatele. Tähtis on aktiivselt suhelda koolitatavatega. Pigem on efektiivsem viia läbi koolitusi grupitööna kui lihtsalt loengu vormis.
Erinevus küll rikastab, kui suudetakse ennast selgelt väljendada. |
Millised olid minu elutingimused?
Elasin kohaliku pere juures. Olemas oli voolava veega duširuum ja WC. Toitu oli piisavalt ning nälga ei jäänud. Voodi oli kaetud võrguga, et ükski putukas ligi ei pääseks. Majapidamine oli alati puhas.
Minu kohaliku perekonna majapidamine seestpoolt |
Aitäh!
No comments:
Post a Comment